TOIMUNUD RAHVAKOGUD
2022 Tartu kliimakogu
Tartu esimene kliimakogu toimus säästva liikuvuse teemal.
- Toimus aprill-mai 2022 kahe füüsilise nädalavahetusena
- Osales 45 Tartu elanikku (mini-Tartu)
- Eesmärk: edendada säästvat liikuvust elanikega koosloomes ning katsetada kliimakogu formaati kliimategude kiirendamiseks
- Tulemus: 66 ettepanekut ruumi, liikuvuse ja inimese teemal, nt liikluse rahustamine, rohkem ruumi ratturitele ja jalakäijatele, roheluse säilitamine ja elurikkuse lisamine
- Vastus Tartu linnalt: enamus ettepanekuid viib Tartu lähiaastatel ellu
- Korraldajad: Tartu ruumiloome osakond, Rohetiiger, Miltton
- Rohkem: Tartu kliimakogu, Tartu kliimakogu esitas linnavalitsusele 66 ettepanekut säästva liikuvuse ja inimliku tänavaruumi teemal
2021 Ida-Viru noorte kliimakogu
Eesti esimene kliimateemaline rahvakogu toimus Ida-Viru noortega õiglase ülemineku teemal.
- Toimus nov-dets 2021 kolme virtuaalse päevana, eesti ja vene keeles
- Osales 25 Ida-Viru noort vanuses 16 kuni 29
- Eesmärk: hinnata riikliku õiglase ülemineku plaani mustandit
- Tulemus: 26 ettepanekut, peamiselt hariduse, ümberõppe ja tervisliku elukeskkonna teemal
- Vastus tellijalt: rahandusministeerium võttis enamus ettepanekuid plaanis arvesse + kutsus kliimanoored õiglase ülemineku juhtkomiteesse alaliseks liikmeks
- Korraldajad: Eestimaa Looduse Fond ja Rohetiiger
- Rohkem: https://www.kliimamuutused.ee/kliimakogu
2013 Rahvakogu
Rahvakogu oli üleriigiline algatus, millega valmistati ühisloomeliselt ette muudatusettepanekud poliitilise protsessi ja demokraatia tulevikuga seotud küsimuste lahendamiseks Eestis. Rahvakogu protsess käivitus erakondade rahastamisskandaali ajel. Paarikuuse algatuse viisid vabatahtlikult läbi vabaühendused, erakondade esindajad ja poliitika-uurijad. Esmakordselt Eestis rakendatud meetod osutus edukaks.
2013. aasta Rahvakogu tulemusel muutus erakondade rahastamise kord õiglasemaks, vähenes erakonna asutamise ja parlamendi valimistel osalemise künnis, karmistusid karistused keelatud annetuse vastuvõtmise eest, laiendati erakondade rahastamise järelevalve komisjoni volitusi ja suurendati alla valimiskünnise jäänud erakondade riigipoolset toetust. Lisaks tekkis parlamendil kohustus arutada vähemalt 1000 allkirjaga kollektiivseid pöördumisi.
Rahvakogu-laadsed protsessid (aga ilma mini-avalikkuseta)
2019 Metsakogu
Keskkonnaministeerium moodustas metsanduse arengukava koostamiseks METSAKOGU, mille 40 liiget valiti huvi üles näidanud inimeste seast loosiga. Metsakogu kogunes kahel nädalavahetusel märtsis ja aprillis 2019, et läbi arutada ja välja töötada ettepanekud metsanduse arengukava koostamiseks. Järgmise kümnendi metsanduse kohta tehti kollektiivselt üle 100 ettepaneku. Need on sisendiks järgnevatele aruteludele huvirühmadega, kusjuures metsakogu ettepanekuid esitlevad edaspidi kaks valitud metsakogu liiget.
Loe rohkem Metsakogu kohta Bioneeri artiklist ja keskkonnaministeeriumi lehelt.
2018-2019 #kuidasmekestame üle-eestilised arutelud
Inimvara problemaatikaga tegelev algatus #kuidasmekestame lähtus rahvakogu meetodist üle-eestiliste arutelude korraldamisel. Arutelude eesmärk oli teadvustada rahvastikutrende ja leida probleemidele lahendusi.
Üle Eesti toimus 34 kogukondlikku arutelu. Arutelud olid disainitud knowledge safari meetodil, mis aitas rahvastikuteemaga seotud väljakutseid teavitada ning pani inimesi lahendusi välja töötama. Kogukondlikel aruteludel osales 358 inimest, kes töötasid välja 90 lahendusideed. Veebikorjes lisandus veel lahendusideid. Seejärel korraldas #kuidasmekestame meeskond teemaseminarid, kus valdkondlikud eksperdid vaatasid otsa tööhõive, sündimuse, Eesti-sisese ja Eesti-välise rände lahendusideedele, täpsustades ja prioriseerides neid. Üle 20 täpsustatud ja prioriseeritud ettepaneku edastati asjaomasele ministeeriumile või kohalikule omavalitsusele arengukava protsessi. Paar ettepanekut on vormumas rahvaalgatuseks ehk kollektiivseks pöördumiseks Riigikogule.
Kõik lahendusideed ja täpsemad ettepanekud on üleval #kuidasmekestame kogukondlike arutelude lehel https://kestame.rahvaalgatus.ee/tulemused/.
2017 Uue eakuse rahvakogu
Uue eakuse rahvakogu mõte oli käivitada ühiskondlik arutelu tuleviku eakusest ning otsida lahendusi eakapõlve ümbermõtestamiseks ja -kujundamiseks. Märtsist novembrini 2017 kestnud uue eakuse rahvakogu oli osa Eesti Koostöö Kogu poliitikasoovituste programmist Pension 2050.
Rahvakogus koguti avalikult 80 ideed, millest 30-t riiklikult lahendatavat ettepanekut analüüsisid eksperdid. Mõjuanalüüsidega ettepanekud arutati läbi kolmel teemaseminaril koos algsete ideede autorite ja ekspertidega. Seminaril hääletati edasi 26 ettepanekut, mis vormusid rahvaalgatusteks. Kaks rahvaalgatust on Riigikogus läbi arutatud ja osaliselt lahendatud.