Millal kasutada rahvakogu? Millistest osadest see koosneb?

 

Millal sobib rahvakogu meetodit kasutada?

Millal ei sobi  rahvakogu kasutada?
  • Teema peab pakkuma avalikku huvi kas üleriigiliselt või mingis piirkonnas
  • Teema lähtub erahuvist
  • Teema on püstitatud võimalikult suure elanikkonna või sidusrühma huve arvestades (nt põhiseadusega seotud õigused, pensionisüsteem)
  • Probleem või teema puudutab vaid kitsast huvirühma
  • Probleem, millele lahendust otsitakse, on selgelt sõnastatud
  • Kui pole selgelt sõnastatud probleemi, vaid soovitakse lihtsalt arutada
  • Lahendustele suunatus: vastuseid otsitakse kuidas-küsimustele
  • Võimalik on sõnastada ainult kas-küsimusi
  • Osalemisvõimalused on kõigile tagatud (nt veebipõhine lahendus) ning osalevad ka need, kelle võimuses on vastu võtta otsuseid, millest sõltub eesmärkide täitmine
  • Usk ühisloomesse ehk osalejate panuse väärtustamine: koos oleme targemad kui üksi
  • Protsessi oodatav tulemus ja selle vastuvõtja on teada: kas ettepanekud või lahendused on mõeldud parlamendile või kohalikule omavalitsusele või mujale
  • Osalemine on piiratud valitud osalejatele.

Kontroll-nimekirja autorid: 2013 Rahvakogu meeskond

Millistest osadest rahvakogu koosneb?

Kohustuslikud elemendid: ühisloome, juhuslik valim osalejaid, avatud osalemine, läbipaistvus.

Tervikversioon   Lihtsam versioon
1. Probleemi sõnastamine 1. Probleemi sõnastamine
2. Avalik ideekorje (ühisloome), mis otsib lahendusi sõnastatud probleemile 2. Avatud ideekorje (ühisloome), mis otsib lahendusi sõnastatud probleemile
3. Lahenduste süstematiseerimine 3. Lahenduste süstematiseerimine lihtsamalt, tehnilisemalt
4. Ekspertiis – mõjuhinnangud pakutud lahendustele 4. Valikuline: ekspertiis – mõjuhinnangud pakutud lahendustele
5. Lahenduste süntees: ühiste eelistuste väljaselgitamine – temaatilised seminarid 5. Sobiv formaat eelistuste väljaselgitamiseks
6. Otsustamine: lõplikud ettepanekud või soovitused – suur arutelupäev 6. Lõplikud ettepanekud või soovitused

Nimekirja autorid: 2013 Rahvakogu meeskond

Arutleva demokraatia isaks peetav professor James Fishkin rakendab lisaks ülaltoodule sotsioloogilist küsitlust juhuslikult valitud inimeste seas nii enne kõiki loetletud etappe kui ka pärast lõplike ettepanekute või soovituste vormistamist. Sotsiaalteadlased on aruteludele tuginevate arvamusküsitlustega (prof Fishkini patenteeritud deliberative polling meetodiga) tõestanud, et tänu tasakaalustatud eksperthinnangutele ja aruteludele teevad mis tahes tausta ja teadmistega inimesed teadlikumaid otsuseid kui tavapärases arvamusuuringus või rahvahääletusel.